Roomlane on alati armastanud hästi süüa ja valib restorane väga hoolikalt. Igapäevased söögikohad on lihtsad ja see fakt on tihti eesti inimesi üllatanud, sest ollakse harjunud, et restoran tähendab õhtukleiti või ülikonda. Roomas on
kahtlemata ka selliseid söögikohti (ja mitte vähe), kuid enamikes kordades jääb selle hinnatase (50 - 80€ inimese kohta) üsna kõrgeks.
Niisiis soovitan lahedaid roomlaslikke söögikohti, milliseid kasutavad kohalikud ise kui otsustavad õhtusöögile välja minna. Valik on tehtud hinnataseme ja kvaliteedi järgi – just nii, nagu seda teevad roomlased ise. Kõik (v.a.Luzzi) asuvad need kesklinna turistimenüüdest eemal ja on kohaliku elanikkonna hulgas väga populaarsed.
Roomlane võib hea köögi nimel sõita ka teiselepoole linna, sest õhtusöögil on ainult üks tingimus - toit peab olema kvaliteetne (mitte külmutatud produktidest) ja maksma oma õiget hinda.
Valikut tehes olen lähtunud ka kodumajutuse asukohast.
Soovitused, mida jälgida ja mida võiks teada söögikohti silmas pidades:
- Jootraha ei ole hinna sees. See jätakse tavaliselt lauale ja ka 1€ kahe inimese peale on juba hea.
- Söögikohas ei minda ise lauda istuma, vaid oodatakse uksel kui kelner tuleb ja teid juhatab.
- Antipasta on esimesele roale eelnev suupiste ( tavaliselt tõstab just see hinna üles, nii et kui kõht väga tühi ei ole, siis võib selle osa rahulikult vahele jätta)
- Esimene roog on pasta
- Teine roog on liha – ilma kastmeta, salatita ja kartuliteta! Tavaliselt võetakse kõrvale insalata ja sellest ka piisab, kui olete eelnevalt söönud juba pastatoidu. Tihti tellitakse lihataldrik pärast pasta söömist ka kahe peale üks.
- Kohv tõstab õhtusöögi hinda. Soovitan seda teha pärast söögikorda juba jalutuskäigu ajal mõnes baaris – leti taga, nagu seda teevad kohalikud. Väike tass espressot on heale õhtusöögile alati kena punkt. Ja kui kohvi ei taha, siis amaro, limoncello või grappa on baaris ka kindlasti soovitav ära proovida – kergendab seedimist ja loob hea meeleolu